Determinantne, varajane, saagikas. Kobar kompaktne: 6-10 vilja. Vili erepunane, lame - ümmargune kaaluga kuni 100 g.
Tärkamisest esimese korjeni 110-120 päeva. Vastupidav ruugehallitusele. Sobib kasvatamiseks kevadkasvuhoonetes ja kiletunnelites. Säilib hästi, hea transporditaluvus.
* Avamaal päikese käes valminud tomatid on maitsvamad kui kasvuhoones kasvanud.
Samuti on põõsassorte mida tavaliselt avamaale istutatakse lihtsam hooldada. Ka soojal ja tuulevaiksel kasvukohal ei ole lihtne tomatitelt head saaki saada. Avamaal tuleks kasvatada vaid avamaasorte, pinnas tuleb hästi ette valmistad- tomatid vajavad vett hästi läbilaskvat suure huumusesisaldusega mulda. Lõpuks, kõrgematel sortidel tuleb latv ära näpistada kui taim on veel väike, muidu viljad ei valmi.
PINNAS.
Tomat on soojalembeline taim, talle sobib kõige paremini päikesepoolse seina ääres asuv kasvukoht. Pinnas kaevatakse sügisel koos komposti ja turbaga läbi. Pisut enne taimede istutamist antakse pinnasele veel kompleksväetist. Väikesel aiamaal kasvavad tomatid hästi ka 20 cm läbimõõduga lillepottides või kompostikottides mis pannakse maapinnale või sisehoovi sillutisele. Konteineritesse istutatud taimi tuleb tihemini kasta ja regulaarselt väetada.
KÜLV JA TAIMEDE ISTUTAMINE.
Taimi ostes valige umbes 20 cm kõrgused tumeroheliste lehtedega taimed. Parem oleks osta taimi, mis on ette kasvatatud pottides.
Taimed istutatakse kasvukohale kui esimese kobara õied hakkavad avanema. Taimed istutatakse nii, et mullapall jääks pinnast pisut madalamale.
Suurema saagi saamiseks kaetakse pinnas musta kilega ja istutatakse taimed kilesse tehtud ristikujulistesse avadesse.
Seemned külvatakse märtsis-aprillis. Kile alla istutatakse taimed mai keskel, avamaale juunis, kui öökülmaoht on möödas.
HOOLDUS.
Kõrgete sortide kasvatamisel seotakse taime vars vabalt paarist kohast toe külge, vastavalt taime kasvule.
Lehekaenaldest kasvavad külgvõrsed eemaldatakse kui need on 2-3 cm pikkused. Kogu hooaja vältel eemaldatakse kolletanud lehed, tegemata siiski taime liiga paljaks.
Kuival perioodil kastetakse regulaarselt, hoides mulla pidevalt niiskena. Ebapiisava kastmise korral võivad ülemised õied ja kobarad närbuda ja küpsenud viljad lõhkeda. Igal kastmisel väetatakse tomativäetisega. Kompostikottidesse istutatud taimi kastetakse sageli, vastavalt juhistele. Kui õiekobarale hakkavad moodustuma viljad, näpisitatakse vars selle kobara kohalt teise lehepaari kõrguselt ära.
SAAGI KOGUMINE.
Normaalsetes kasvutingimustes hakatakse saaki koguma augusti keskel. Vili võetakse kätte ja näpistatakse pöidlaküünega varre küljest ära.
Hooaja lõpus võib taime varred tugedelt maha võtta, heinale maha painutada ja kilega katta. Efektiivsem viis tomatite järelküpsetamiseks on laduda need ühe kihina kandikule ja panna sooja pimedasse kohta. Küpsemise kiirendamiseks võib kandiku kõrvale asetada rohelisi õunu, sest õunad eritavad etüleeni, mis soodustab tomatite küpsemist.
Tomatite soolamine.
Soolamiseks soovitatakse valida väikeseid või keskmisi tomateid, tiheda koorega, lihakaid. Punased ja roosad tomatid soolatakse tavaliselt 25-50 liitristesse nõudesse, tumepruunid aga 100-150 liitristesse. Soolvee kangus sõltub viljade valmimis astmest. Rohelised, väikesed tumepruunid ja roosad viljad valatakse üle 6%-lise soolalahusega (1liitri vee kohta 62 g soola).
Punased tomatid tuleb soolata korjamise päeval, tumepruune ja rohelisi võib hoida 2-3 päeva. Tomatid pesta, asetada ettevalmistatud, maitseainetega taarasse, kallata üle soolveega ja hoida +18+20°C mitte üle ühe ööpäeva, seejärel viia külma ruumi. Valmis saavad nädala pärast.
10 kg tomateid, 105 g värsket tilli, 10 g värsket kibedat kaunpipart, 40 g peterselli ja selleri lehti, 100 g mustasõstralehti.